Wednesday

Trolltunga

Minu checklistis on olnud juba 2 kuud Norra põhilised turistisihtkohad:
-Trolltunga
-Preikestolen
-Kjeragbolten. 
Pühapäeval sain Trolltunga (eesti keeles trollikeel) enda listist maha tõmmata!!! Imeilus koht, kuhu inimesed reisivad kogu maailmast, et osa saada võimsast elamusest, mida Trollikeel pakub :)
Vahet pole, et kell on 5 varahommikul ja vihma kallab. How can you not be excited!
Matk üles oli minu jaoks päris raske, kuna oli tunne, nagu peaks 4h treppidest üles minema. Tegime puhkepause, aga õnneks minu matkakaaslased olid motiveeritud kiiresti liikuma, sest oli plaanis õhtul kella 22sele praamile jõuda. Oleks ma kellegi endasugusega koos matkanud, oleks pausid kindlasti pikemaks veninud :D 
Matka alguses oli ilm väga soe ja kuiv, ja need vaated olid täiesti ebamaised. Kõrgemale jõudes oli tuult, vihma, lund, aga enamik ajast ei sadanud. Kõik matkajad, keda rajal kohtasime, olid väga lõbusas meeleolus, andsid infot ja tervitasid. Ühte matkalist kohtasime muidugi ka plätudes. Ilmselt polnud matk ette planeeritud (lumes ja poris kukkus minu sõbrannagi enda matkasaabastes külili). Oli ka matkalisi vaesete koertega, kes olid nii läbi omadega. Lõpuks, peale 4h matkamist jõudsimegi tippu. Milline rõõm meid valdas! Seisma jäädes hakkas meeletult külm- suur tuul ja vihm, mis võttis sõrmedki nii tuimaks, et piltide tegemisega oli raskusi :D Ja lõpuks sain maha istuda-700m kõrgusel kaljuveerel jalga puhata ja vaadet nautida.
Oli ka neid, kes kõrgust ei karda. Kes võttis end ihualasti ja trollikeelel ringi hüppas, kes tegi backflippe, kes abieluettepaneku :)
Tagasitulles sadas vihma ja meil oli jäänud umbes samapalju aega kui mäest üles tulles-ca 4h, et ilusti praamile jõuda. Mäest alla liigub ju kiiremini, jõuab küll? Peale kilomeetri läbimist mõistsime, et kivid on märjaga ebastabiilseks muutunud ja mudaga kaetud, nii et iga natukese aja tagant keegi jälle kiljatas. Vahel püüdsin naerugi tagasi hoida, kui minu ees olev tüdruk tegi selliseid tango kombinatsioone. Viimase kilomeetri (kust esialgu treppidest üles tulime) pidime köiega selg ees ilma varustuseta alla laskuma, kuna vihm otsustas treppidest alla praktiliselt kose tekitada :D Nii me otsisime kohta, kuhu võib jalga toetada. Aega oli 1 tund ja liikusimegi kiirusega 1 km/h. Jõudsime õnnelikult praamile. Minu sõbrannaga oli kaasas ka tema mees, kes on ühtlasi ka arst. Tema soovitusel avasime õhtul liigeste raviks pudeli kangemat, et järgmisel hommikul tööl patsientidelt rulaatorit ei peaks laenama :D
Olen lugenud palju arvustusi, et Trolltunga on küll ilus koht, aga raske matk rikub kogu elamuse. Ma arvan, et kogu matk ongi omaette elamus. Selle 23km jooksul avaneb nii palju ilusaid vaateid. Trollikeelel istumine on vaid väga väike osa kogu paketist.
Oli vaid aja küsimus, mil vihma kaela saame :D
Matk oli täpselt nii võimas, nagu lootsin. Inimesed olid kõik supeeer meeleolus ja lõpuks tagasi parklasse jõudes olid emotsioonid nii laes: tegime midagi erakordset. Arvan, et sama tunne valdab paljusid peale esimese maratoni läbimist elus. Kunagi plaanin tagasi tulla, telgi kaasa pakkida ja öö veeta mäeotsas. Vaadata Trolltungal päikeseloojangut, päikesetõusu, teha lõke fjordi äärde ja lihtsalt aeg maha võtta :)

No comments:

Post a Comment